HELJU JA JÜRI

Autokoolis kord ristusid noorte teed,

Helju ja Jüri, nii algas kord see.

Kolhoosipäevadest algas see töö,

käsikäes lühemaks sai iga öö.

Alguses loomad ja juurviljamaa,

higi ja vaevaga rajatud ta.

Oma Haldja talu te ehitasite,

armastust seintesse valasite.

Viiskümmend aastat, see on puhas kuld,

Haldja talus hoiate kodukolde tuld.

Kolm last ja üksteist lapselast on siin,

Teenuse külas on ühine viis.

Helju ja Jüri, see on teie tee,

imeline kuldpulm, mis südant soojaks teeb.

Nüüd põldudel tuules käib teravili,

aastate jooksul on loodud idüll.

Heljul on mõtted ja lennukad ideed,

et muuta veel kaunimaks ühine tee.

Jüri siis naeratab, tööriistad reas,

küsib: "Aga kus projekt on?" muie on peas.

Kuid valmis on looma ja ehitama,

et naise unistusi ellu äratada.

Viiskümmend aastat, see on puhas kuld,

Haldja talus hoiate kodukolde tuld.

Kolm last ja üksteist lapselast on siin,

Teenuse külas on ühine viis.

Helju ja Jüri, see on teie tee,

imeline kuldpulm, mis südant soojaks teeb.

Teie uks on alati avatud ees,

nii palju on soojust teil südamete sees.

Aitate kõiki, kel mure on käes,

pool sajandit armastust – selles on väge.

Läbi tormide, tuulte ja päikesepaiste,

olete hoidnud teineteist ja teisi.

Viiskümmend aastat, see on puhas kuld,

Haldja talus hoiate kodukolde tuld.

Kolm last ja üksteist lapselast on siin,

Teenuse külas on ühine viis.

Helju ja Jüri, see on teie tee,

imeline kuldpulm, mis südant soojaks teeb.